Internet on katki - Elioni kaablimajanduses on kadunud 0,4km traati, nagu ütles meie arvutipoiss. Pean ruttu ühe päeviku...
_ _ _ _ _
Rõõm on tõdeda, et minus tiksub pisuke looduslik kell. Vastasel korral oleks minu poolt täna ära jäänud iga esmaspäevane koosolek.
Ärkasin selle peale, et aknast sisse kiiskav päike ei andnud enam asu. Eeldades, et astronoomiline kell tiksub juba hiliseid hommikutunde olin ma voodist väljas kiiremini kui kunagi varem. Aga... minu sisetunne pettis mind! Looduslik kell äratas mind üles täpipealt samal ajal kui oleks pidanud tegema seda minu astronoomilist aega näitav mobiiltelefon - koosoleku osas tundus hästi minevat.
Kuid sellegipoolest oli hommik iseäralik - hoolimata tuba täitvast päevavalgusest põles laes lamp... ninalt leidsin prillid ning lisaks kõigele sellele avastasin, et mitte enam puberteediealine "sõber" oli mind keset ööd emmessennis jobuks sõimanud. Asja lähemalt silmitsedes sai selgeks selle põhjus: olin uurinud seltsimehelt, kas too on arvuti juures ja seepeale ilmselt magama vajunud... nagu juba öeldud - 60 vatise valguse ja prillidega.
Süübides lähemalt probleemi võib selle põhjuse leida võibolla ehk eilsest kammerkoori kontserdist, mis kujunes lõppkokkuvõttes läbuks, kus raisati üle 5000 eegu raha ja aeleti kellega vaid soov tekkis (mul ei tekkinud üldse soovi, peaaegu).
... võibolla tekitas "probleemi" hoopis eile lipatud 10 km, mis ei läinud enam üldse nii libedalt kui varem, aga kui ma seda teinud poleks, ei saaks ma praegu öelda, et nädala distantsiks kujunes ei rohkem ega vähem kui 44km.
... aga võibolla on mureks see, et tarbisin laupäeval NoKus täpselt liitri rohkem alkoholi kui oleks vaja olnud...
... või on põhjus hoopis kusagil mujal...
AARGHHH! Tööd peab tegema, mitte siin lolli juttu ajama.
Käisin Mark Knopfleri kontserdil. See on see mees, kes on 3 korda abielus olnud ja tal on neli last (või oli vastupidi?). Täpselt sellise teadmiste pagasiga ma kontserdile läksingi:)
Vabanduseks sobib ehk see, et olin ilmselt kuulajaskonna üks noorimaid persoone... Samas mõni lugu kõlas isegi tuttavalt ja pani jala tatsuma.
Peale kontserti veendusin järjekordselt, et bussiaegu ei ole bussipeatusesse üles riputatud ning suurest protestist ma ei tea kelle vastu käksin ma jala koju. Operatsioon lõppes 23:36 eesti aja järgi koju jõudmisega. Enne seda üritasin tee pealt seal vedelenud autoratast ära sikutada (ei jaksanud) ning veidi hiljem veel ehmatasin selle peale, et üks autojuht ehmatas (tee ääres pimedat kogu nähes) ja lasi signaali.
Et pikk teekond ikka asja ette läheks, tegin samal ajal ka ühe tähtsa otsuse: "Ei magusale!"
...
Kodus leidsin külmkapist tordi:)
...
Lähimas minevikus käisin Pärnu duatlonil (sain eelviimase koha, aga ise olen rahul:P) ning pühapäeval Tallinna päeva raames foto workshopil ning TallRockil - Ines iis ruuulz!
Täna käis meil tööjuures kaks sekretärikandidaati, esimene nagu oli täitsa armas ja sõbralik, aga teine suutis küll endast ühe lausega kohutava mulje jätta arvates, et kõige parem viis arendusjuhile pugemiseks on ülejäänud töötajaid halvustada... võibolla mõnel juhul mõjub...
Antud juhul kuulatakse väga paljudes küsimustes paraku ka ülejäänud töötajate arvamust. Ühesõnaga - oli meeldiv kohtuda, aga "kahjuks" me enam ei kohtu...
Vabanduseks sobib ehk see, et olin ilmselt kuulajaskonna üks noorimaid persoone... Samas mõni lugu kõlas isegi tuttavalt ja pani jala tatsuma.
Peale kontserti veendusin järjekordselt, et bussiaegu ei ole bussipeatusesse üles riputatud ning suurest protestist ma ei tea kelle vastu käksin ma jala koju. Operatsioon lõppes 23:36 eesti aja järgi koju jõudmisega. Enne seda üritasin tee pealt seal vedelenud autoratast ära sikutada (ei jaksanud) ning veidi hiljem veel ehmatasin selle peale, et üks autojuht ehmatas (tee ääres pimedat kogu nähes) ja lasi signaali.
Et pikk teekond ikka asja ette läheks, tegin samal ajal ka ühe tähtsa otsuse: "Ei magusale!"
...
Kodus leidsin külmkapist tordi:)
...
Lähimas minevikus käisin Pärnu duatlonil (sain eelviimase koha, aga ise olen rahul:P) ning pühapäeval Tallinna päeva raames foto workshopil ning TallRockil - Ines iis ruuulz!
Täna käis meil tööjuures kaks sekretärikandidaati, esimene nagu oli täitsa armas ja sõbralik, aga teine suutis küll endast ühe lausega kohutava mulje jätta arvates, et kõige parem viis arendusjuhile pugemiseks on ülejäänud töötajaid halvustada... võibolla mõnel juhul mõjub...
Antud juhul kuulatakse väga paljudes küsimustes paraku ka ülejäänud töötajate arvamust. Ühesõnaga - oli meeldiv kohtuda, aga "kahjuks" me enam ei kohtu...
Miks ma küll selle blogi tegin, ma ei viitsi siia kirjutada...
Vahepeal on palju toimunud, aga ma ei mäleta muidugi üksikasju.
Pariisis käidud ja olen meeldivalt vaimustunud. Eriti just sellepärast, et inimesed olid nii mõnusalt sõbralikud. Samuti veendusin, et minu esialgne hirm üksi reisimise pärast ei olnud õigustatud ning mul on teadmine, et võin kõigega hakkama saada kui tahan:) Tuleb vaid ette võtta.
Pariisis naastes käisin Helsingis The Shadows'i kontserdil - toredad 60 aastased mehed tegid mõnusat muusikat:)
Eile lõppes Jazzkaar 2005. Selle raames käisin Sakalas Omar Sosat ja Rock Cafes neegritsikke kuulamas - jätkuvalt suudetakse mind ka muusikas positiivselt üllatada!
Viimases kohas tutvusin ka sõnulseletamatult laheda inimesega (ta ilmselt teab ise ka, et on lahe).
Möödunud öö oli volber!
Selle käigus sattusin vist kahele sünnipäevale, kahte puppi (üks mu lemmiksõnadest), kolme ööklubisse,... Tõsi, viimastes pääsesime ainult ukse vahelt sisse piiluma.
Kuna ma eriline alkohoolik ei ole, siis mind hämmastab kõigepealt see, et ma jõin; teiseks see, et kapsaks muutusin umbes 3 minutiga; kolmandaks see, milline inspiratsioon mul peale tuli; neljandaks see, et minuga sai kõik korda täpselt siis kui vaja:)
Üks sündmus, mis leidis aset ilmselt seoses minu inspiratsioonipuhanguga:
Sõitsime liftiga ning see sai üsna täis, kuna ka mingi võõras seltskond ei suutnud enam lifti oodata. Minul meenus kohe üks üldtuntud vanasõna - häid lambaid mahub palju ühte lauta - ning ma ei suutnud seda välja ütlemata jätta. Otsustasin ka asja paremini selgeks teha ja nimetasin ka kõiki ükshaaval lammasteks.
Geniaalne minu arust.
Vahepeal on palju toimunud, aga ma ei mäleta muidugi üksikasju.
Pariisis käidud ja olen meeldivalt vaimustunud. Eriti just sellepärast, et inimesed olid nii mõnusalt sõbralikud. Samuti veendusin, et minu esialgne hirm üksi reisimise pärast ei olnud õigustatud ning mul on teadmine, et võin kõigega hakkama saada kui tahan:) Tuleb vaid ette võtta.
Pariisis naastes käisin Helsingis The Shadows'i kontserdil - toredad 60 aastased mehed tegid mõnusat muusikat:)
Eile lõppes Jazzkaar 2005. Selle raames käisin Sakalas Omar Sosat ja Rock Cafes neegritsikke kuulamas - jätkuvalt suudetakse mind ka muusikas positiivselt üllatada!
Viimases kohas tutvusin ka sõnulseletamatult laheda inimesega (ta ilmselt teab ise ka, et on lahe).
Möödunud öö oli volber!
Selle käigus sattusin vist kahele sünnipäevale, kahte puppi (üks mu lemmiksõnadest), kolme ööklubisse,... Tõsi, viimastes pääsesime ainult ukse vahelt sisse piiluma.
Kuna ma eriline alkohoolik ei ole, siis mind hämmastab kõigepealt see, et ma jõin; teiseks see, et kapsaks muutusin umbes 3 minutiga; kolmandaks see, milline inspiratsioon mul peale tuli; neljandaks see, et minuga sai kõik korda täpselt siis kui vaja:)
Üks sündmus, mis leidis aset ilmselt seoses minu inspiratsioonipuhanguga:
Sõitsime liftiga ning see sai üsna täis, kuna ka mingi võõras seltskond ei suutnud enam lifti oodata. Minul meenus kohe üks üldtuntud vanasõna - häid lambaid mahub palju ühte lauta - ning ma ei suutnud seda välja ütlemata jätta. Otsustasin ka asja paremini selgeks teha ja nimetasin ka kõiki ükshaaval lammasteks.
Geniaalne minu arust.
Subscribe to:
Posts (Atom)