Mina ja kingsepad ehk lugu sellest kuidas ma Moskvas käisin

Algseis:
mina seminaril, vastne avastus: saapatallas auk, kotis 25 eeku raha ja kutse reedeks Moskvasse Cosmopolitani peole.

Seminaril sain targemaks ka:
To crash with a Volvo is extremely safe.
If you're sitting in a Saab.

Aga see teadmine ei anna mulle midagi, kui on vaja ruttu saapad korda saada.
Neljapäeva lõunaajal läksin siis Merimetsa Selveri kingsepa juurde, kes teatas, et mu saapaid ei saa enam parandada:( Minema ma neid ka veel igaksjuhuks ei visanud, kuna 25 eeguga uusi ei saa ja peole on imelik üksi paljajalu minna. Vähemalt teistele inimestele peaks mulje jääma, et mul midagi jalas on, olgugi et ma ise tean et saapal talda pole.
Õhtul tuli mõte! minna Rocca kingsepa juurde õnne proovima, kes leidis mu saabastel sada viga ja ütles, et maksma läheb 210 eeku. Ehk siis valikuvariante oli nüüd 3: minna järgmisel päeval peole näiliste saabastega (ilma tallata), hankida üsna mitu raha (210) ja lasta saapad korda teha või hankida päris palju raha ja osta uued.
Esimene variant ei meeldinud mulle üldse, seega jäid teine ja kolmas. Aga kuna mõnda raha on kergem hankida kui palju raha siis valisin teise variandi. Vahetult reedel enne Cosmopolitani peole minekut pidin saapad kätte saama.
Reede. Tööl.
Pidin reede õhtuks kaks teleplaani valmis saama, aga mida aeg edasi seda selgemaks sai, et aega kipub väheks jääma:) Hakkasin juba end veenma, et pidu ei tule. Kontoris istusin ka lõpuks täiesti üksi, ülejäänud arvasid, et reedel peab tööpäev tund aega varem lõppema kui ülejäänud päevadel:p
Aga siis... vaatasin mina kella ja mõistsin, et nüüd on viimane hetk jalga lasta või ei jõua ma tõesti kusagile. Võtsin kõne projektijuhile ja teatasin, et tänaseks aitab, laupäev on ka päev, olgugi et puhkepäev. (Minu teada ei lubanud Jumal ainult pühapäeval töötada?)
Niih, jooksin ruttu bussi peale, bussiga sõitsin koju, vahetasin riided ära ja siis oli aeg hakata mõtlema kuidas jõuda poole tunniga kingsepa juures käidud Moskvasse.
Kärmelt küsitlesin kõik tuttavad autojuhid üle ning mõne minutine lunimine kandis vilja:)
Kihutasime siis Roccasse.
Dialoog kingsepa juures:
Mina: Tere, tõin eile siia seemisnahksed madalad saapad.
Kingsepp: Need ei ole veel valmis, tunni aja pärast saab kätte.
Mina (erikuradiehmunult): Mul on neid kohe vaja :O
Kingsepp: Nendega läheb ikka aega veel, ma ise peaks ka kaheksast lahkuma, aga ei lahku.
Mina: (erikuradiülbelt): Ma pean kaheksast juba Mosva peol olema.
Kingsepp(erikuradimuigavalt): Äkki ootate tund aega, siis on valmis.
Mina: Ok, head aega.
Mina lahkun.
Kingsepp ja teine kingsepp piiluvad letitagant mul sel hetkel jalas olnud eskimosaapaid.

Kobisin siis auto juurde tagasi, teades, et see auto küll seal tund aega ootama ei hakka. Samas ilma autota oleks ma küll saapad kätte saanud, aga peole järgmisel päeval jõudnud.

Kuna oletasin, et mulle kanti samal päeval palk üle, siis läksin poodi, ostsin mingid eriti odavad juustud (saapad, ühed olid mul ju olemas, paranduses) ja läksin kingsepa juurde.

Kingsepp telefonitoru otsast: Te saapad ei ole veel valmis.
Mina: Ma tulen homme järgi, ostsin uued:P
Kingsepp ikka telefonitoru otsas (erikuradiirvitavalt): Ok, nägemist.

Pidu! Pidu! Pidu!
Eredamad muljed:
* Nänni sai!
* Vetsus käidi paaride kaupa - vähemalt Saagimi Anu tuli küll kabiinist ühe nooremapoolsema meesterahvaga välja endal nägu naerul.
* Igast ennustajad, posijad ja massasöörid olid kohal. Lüscheri värvitest arvas, et ma olen äärmiselt erutatud kas erootilise stimulatsiooni või millegi muu tõttu. Huvitav, kas seda peaks ise ka tundma? Ma tundsin küll end kui tuim kala, võimalik et see tuli vee värvi ja limonaadi maitsega joogi joomisest, mille otsasaamisel tundus maailm kuidagi liiga blurritud ja sõnad ei tulnud ka suust enam harjunud vilumusega.

Moskva ees kohta siin veel ühte endast vähemalt kaks korda vanemat, kaks korda lühemat meest, kes arvas, et mina peaksin tahtma temaga kohtama minna, aga ma ei tahtnud, olgugi et ta oli väljamaa mees.
Siis tahtis keegi vist niisama veel kätt suruda.
Ja kolmandaks tuli, üks mees, kes ühe silmaga vaatas mind aga teisega midagi muud. Teatas, et tema on moelooja ja on mind juba 2 tundi vaadanud ja mõelnud, et miks mu seelik alt äärest ära rebitud on.
Ühesõnaga kiskus segaseks, helistasin Nõmmele ühele tuttavale ja kutsusin teda jooma, aga ta ei viitsinud ja pakkus, et võib mu lihtsalt koju viia. Ja mis saab mul kojumineku vastu olla:)

Öö.
Laupäev.
Kingsepa juurde.

Mina: Tere
Kingsepp, minu saapad näpus: Aga mis siis kui saapad poleks ikka valmis?
Mina: Polegi kiiret, mul on uued saapad...



Elasin 4 päeva maailmast eraldatuna:P ja oleks veel elanud, kui poleks "bürokraatiaga" maadelnud.
Alates reedest ei saanud mina välja helistada ja ei saanud ka keegi mulle helistada.
Põhjuseks maksmata telefoni järelmaks. Kuna järelmaks on aga isiku nimel, kellega ma ainult selle paberi tõttu veel seotud olen (tegelikult on ta siis seotud küll mu telefoniga mitte minuga, aga see läheb keeruliseks:)), siis arved minuni ei jõua ja võlgnevustest saan ma teada hetkel, mil ma maailmast juba äralõigatud olen.
Selle vea parandamiseks helistasin emti, kust kõigepealt teatati, et ma ei saagi seda järelmaksu enda nimele võtta ning poole tunnise otsingu järel anti mulle vajalikud konto ja viitenumbrid. Naiivitar nagu ma olen, eeldasin, et saan peale arve tasumist mingi hetk jälle telefoniga rääkida, aga esmaspäeva õhtul see veel võimalik ei olnud.
Helistasin uuesti emti, väideti, et arved on kõik makstud, teenused aktiveeritud ja pakuti, et ehk olen seadetes midagi segi keeranud. Ühesõnaga abi ei saanud.
Läksin kohe Roccasse emt esindusse, kus pika usutluse järel teatati, et telefon on mustas nimekirjas ja selleks, et see sealt välja saada peab järelmaksu võtja kirjutama avalduse:S
Igaksjuhuks küsisin veel üle, et kas tõesti teisiti ei saa. Tuli vastuseks selge "ei".
Hakkasin juba "kardetud" järelmaksu võtjat otsima kui meenus, et ma olen ju maailmast ära lõigatud:P
PIKA MÕTTETÖÖ :P tulemusel leidsin veel ühe õlekõrre - läksin CityMarketi emti esindusse.
Rääkisin oma loo ära ja kui vastuseks jälle umbes sama jama sain mis Roccast, siis tegin teadlikult eriti kurva näo pähe ja uurisin, et kas peaksin telefoni minema viskama kui ma tõesti seda järelmaksu võtjat kusagilt kätte ei saa.
Pärast seda 5 minutit oli telefoninumber kõigile minu juba mahakandnutele taas valla:)

Bürokraat on muide eesti keeles kantseleirott (-> ee.www.ee)
Sain endal wifi tööle, täna panin õe arvutisse traadita interneti. Jube kehv levi - põhimõtteliselt peab arvuti vist ruuteri kõrvaltoas vähemalt olema, kaugemale ei levi:)

Suutsin end vahepeal väga piinlikku olukorda panna, süüdistades inimesi võrgukaardi kadumises... aga tegemist oli mu oma lolli peaga... ühesõnaga SORRY asjasse segatud inimesed:P
Samuti sain ma hakkama sellise trikiga, et läksin täna kontserdile, mis toimub homme... ja mitte üksi:) Lisaks oli kohapeal veel inimesi, kes päevaga eksisid:)
Tegelikult ei ole mina ainus, kes "hakkama saab". Leidsin täna lõuna ajal seenesupi seest SUUUUURE ussi:S - väga rõveda ja pika. Viisin kassatädile ka seda loomakest näidata, tema jooksis mu supikausiga minema. Läksin siis lauda tagasi oma poolikut lavashiviilu närima ning kassatädi tuli minujuurde ja pakkus veel süüa. Keeldusin viisakalt - lavash on ka hea:)

Ma nüüd mõtlengi, et kas mu kõht läheb homme lõuna ajal nii tühjaks, et ma süüa tahan.
* Ärge mu enesehinnangut rohkem upitage, nii teie kui minu huvides:P

Tegelikult on mul üks salajane unistus, aga seda ma enne ei avalda kui olen täiesti kindel, et ma sellise katse teen:)

* Traadita internet on ka hetkel aktuaalne teema - ostsin ruuteri ja täna lähen võrgukaardi järele, eks paistab, kas sellest asja saab (ma pole varem kunagi ühtegi võrgukaarti arvutisse pannud:S). Aga kui mind homme ka veel arvuti taga näha on, siis läks ilmselt õnneks....

* Kammerkooris kontrollitakse täna kas ma "Koduteed" oskan laulda, kui leitakse, et oskan, siis ...
Kiire, kiire, kiire...

Märkamatult on saanud töö minu prioriteediks number 1 - on üsna tavaline, et istun 12 tundi järjest ühe koha peal ja üritan numbreid klappima saada... aga ma ei kurda:P
Miskipärast tekitab õhtul üksi tööjuures istumine isegi mõnusalt õdusa tunde, eriti kui võtta veel tassike teed ka kõrvale...
Esimest korda sain oma arvele ka suurema summa raha, mida keegi tagasi ei taha:P

Vahepeal oli muidugi ka tööst vaba nädalavahetus (25.-26.sept), mille ma veetsin laululaagris.
Esimesel päeval umbes 6 tundi laulmist ja teisel päeval natuke vähem:)
Sellega olen ka tegelikult ILLLGELT rahul - nägin niiii palju muusikaliselt haritud ja pühendunud inimesi:) Varsti raadiosse!

Praeguseks peab aga jälle lõpetama, sest üks väga paks tibi tahab, et ma talle täna veel õitsva taime viin ja kätt surun...