Nädalavahetus kujunes piinarikkaks - laupäeval pikk trenn ja tantsupidu, pühapäeval pikk trenn ja enam ei jaksanud tantsupidu.
Et trenn tantsupidu segama ei hakkaks ja tantsupidu trenni segama tuleb asjad hästi läbi mõelda! Jõudsime otsusele, et kuna nagunii treeningplaanis tuleb iga kahe-kolme nädala tagant "puhkenädal" teha, siis edaspidi jagaks hooaega järgmisteks etappideks: trenninädal - trenninädal-peonädal-trenninädal-trenninädal-trenninädal-peonädal-...
Rubriik: Jäta meelde! :
* kroolis käsi küünarnukist üles!
* ratta seljas kand alla ja säär tööle!
* ... (ma tean, et midagi pidi veel olema)
Rubriik: Tähelepanekud
* ka keskmise pulsiga 160 saab pikalt trenni teha
* ühe jalaga on raskem vändata kui kahe jalaga (järgi proovitud)
Sankt Peterburg
Veetsin nädalavahetuse Sankt Peterburis (esmakordselt).
Märksõnad:
* ilusad suured majad veel suuremate reklaamidega
* 24h avatud toidu-, raamatu-, plaadi-, telefoni- jne. poed
* ristleja Aurora
* jääbaar
* keerulise nimega glamuurne diskoteek
* "sõida sealt kust mahud" stiil liikluses
* päris kahuritega kindlused
* russkie konfetõ
* vodka (tequilat on ka)
Rubriik: Tähelepaneliku televaataja soovitused
From: ...
Sent: Sunday, October 08, 2006 6:26 PM
To: ...
Subject: Palve reklaami muutmise kohta
Olge nii kenad mehed ja lõpetage oma reklaamiga lollitamine.See puudutab
hambapasta reklaami kus küsitakse et kust sa kopraonu nii säravvalged hambad
said.
Kopra hambad on punakaspruunid,natuke tumedamad kui on reklaamis kopra
kasukas.Olen jahimees ja neid loomi teise ilma saatnud oma 200 tükki aga
ühelgi pole valgeid hambaid olnud.Ka teistel närilistel,nagu näiteks orav,
on punakaspruunid hambad.
Hambad on aga kopral terved seepärast et nad kasvavad keskmiselt 0,8
millimeetrit ööpäevas ehk 10 päevaga 8 millimeetrit! Ta peab kogu aeg närima
ja hambaid teritama,muidu ei läheks suu varsti kinni.(Voronezi kaitseala
andmed).Seepärast oleks kena teist lõpetada lihtsameelsete televaatajate
lollitamine.Kui minu jutt pole usutav võin saata kopra kolju koos hammastega
või külastage mõnda jahitrofeede näitust Sagadi mõisas.
Lugupidamisega ....
P.S. Muidu on tv2 hea kanal oma saadetega.
Sent: Sunday, October 08, 2006 6:26 PM
To: ...
Subject: Palve reklaami muutmise kohta
Olge nii kenad mehed ja lõpetage oma reklaamiga lollitamine.See puudutab
hambapasta reklaami kus küsitakse et kust sa kopraonu nii säravvalged hambad
said.
Kopra hambad on punakaspruunid,natuke tumedamad kui on reklaamis kopra
kasukas.Olen jahimees ja neid loomi teise ilma saatnud oma 200 tükki aga
ühelgi pole valgeid hambaid olnud.Ka teistel närilistel,nagu näiteks orav,
on punakaspruunid hambad.
Hambad on aga kopral terved seepärast et nad kasvavad keskmiselt 0,8
millimeetrit ööpäevas ehk 10 päevaga 8 millimeetrit! Ta peab kogu aeg närima
ja hambaid teritama,muidu ei läheks suu varsti kinni.(Voronezi kaitseala
andmed).Seepärast oleks kena teist lõpetada lihtsameelsete televaatajate
lollitamine.Kui minu jutt pole usutav võin saata kopra kolju koos hammastega
või külastage mõnda jahitrofeede näitust Sagadi mõisas.
Lugupidamisega ....
P.S. Muidu on tv2 hea kanal oma saadetega.
Pühapäeval pidi rattatrenn olema. Kuna meil oli eelmisest päevast 50 jooksukilomeetrit seljataga, mis tegid ka pühapäeval veel iga sammu üsna vaevarikkaks, siis me muidugi selle rattasõidu välistasime enesejaoks seekord.
Kuid suure huumorisoonega nagu me oleme, otsustasime rattad välja võtta ja oma näo vähemalt seal ära näidata - seda ka ainult sel juhul kui Alma saab rattaga viiendalt korruselt alla tuldud.
Sai!
Ja vändata oli ka pisut kergem kui astuda. Kuid sellegipoolest tundus mingi trenn selleks päevaks liig mis liig.
Seda nii kauaks kuni istusime rataste seljas ja uhasime lääne poole pärast umbes sellist lauset - "te siis sõitke mööda Rannamõisa teed edasi, no nii Keila-Joani. Ei tegelt sõitke sealt veel natuke edasi - seal tuleb veel üks mõnus tõus - sõitke sealt püsti üles ja siis tulge tagasi".
:)
Tagantjärele võib öelda, et tegime küll tee peal paar koiva- ja keresirutust, aga Keila-joal käisime ära ja mäkke tõusime ka PEAAEGU püsti. Padukat saime ka. Ja 47km saime ka läbitud.
Tõsi, sel hetkel võttis küsimus "kas te tahate järgmine nädal ka veel trenni teha?" küll köhatama.
Kuid suure huumorisoonega nagu me oleme, otsustasime rattad välja võtta ja oma näo vähemalt seal ära näidata - seda ka ainult sel juhul kui Alma saab rattaga viiendalt korruselt alla tuldud.
Sai!
Ja vändata oli ka pisut kergem kui astuda. Kuid sellegipoolest tundus mingi trenn selleks päevaks liig mis liig.
Seda nii kauaks kuni istusime rataste seljas ja uhasime lääne poole pärast umbes sellist lauset - "te siis sõitke mööda Rannamõisa teed edasi, no nii Keila-Joani. Ei tegelt sõitke sealt veel natuke edasi - seal tuleb veel üks mõnus tõus - sõitke sealt püsti üles ja siis tulge tagasi".
:)
Tagantjärele võib öelda, et tegime küll tee peal paar koiva- ja keresirutust, aga Keila-joal käisime ära ja mäkke tõusime ka PEAAEGU püsti. Padukat saime ka. Ja 47km saime ka läbitud.
Tõsi, sel hetkel võttis küsimus "kas te tahate järgmine nädal ka veel trenni teha?" küll köhatama.
TA OK Rogain 2006
Käisime Almaga Rogainil - 8h orienteerumisel (http://www.rogain.ee/juhend.php).
Põhimõtteliselt oli see selline "väikene" katsetus lihtsalt sest, et mina polnud kunagi varem orienteerunud ja Almal oli selline mõne korrane kogemus. Maksimaalne jooksudistants oli mõlemal siiamaani olnud 21km.
Kuna me eelnevalt täpselt ei teadnud, kas me suudame seal ka orienteeruda või oleme sunnitud niisama tiirutama, siis tiimi nimeks sai Orientiirutajad.
Otsustasime, et katsume esialgu kaugemaid punkte võtta, kuna need on kallimad ja joosta me pisut jaksame.
Esimene suur viga oli punkti nr 38 püüdmine, sest lippasime alla jõeorgu, et siis seal hakata silla poole liikuma, kuid selgus, et sealne pinnas oli läbimatu ning ronisime üles tagasi. Üleval läks muidugi mõistus selgemaks? ning otsustasime, et ei võta üldse seda punkti.
Teine totrus oli punktile 31 altpoolt läheneda. Üles tuli ronida mööda mõnusalt mudast "seina". Üleval avastasime, et sealt tuleb ka alla tulla. Tulimegi siis - pooleldi tagumiku peal. Ning sellest hetkest alates kuni lõpuni olin ma pealaest jalatallani suhteliselt mudane.
Kõvasti aega kaotasime mitmes kohas sohu sattudes. Kokku sai mingi 5 km enamasti põlvini ulatuvates mülgastes mütatud. Õnneks oli küll üsna kuiv, aga läbi võttis see küll.
Mingi hetk me ei saanud üldse aru, kus viibime, kuna kimasime teiste järgi ja ei jõudnud kaarti sirvida. Aitähh teile kõigile, kes te meil punkte aitasite leida!:)
Niimoodi teiste järgi olime me sunnitud ka mingi toika abil end üle jõe aitama. See oli hirrmus!
See oli peaaegu sama hirmus, kui põder puude raginal nina eest mööda kimas - nii kiiresti, et ei saanudki aru, millise punkti suunas.
Rannas hüppasime mõne kilomeetri mööda munakive - vaheldus.
Stardi/finsihipaiga lähedusse jõudes oli jube eriti lihtne punkte leida, kuna ca 1000 inimest olid metsaaluseda oma töö teinud - muru oli alati madalam täpselt sealt, kus vaja. Paraku ei saanud jälgede järgi aru, et mingi heinamaa ümber, mida meie risti ületada kavatsesime, oli elektrikarjus. Aga meie viga ei saanud! Teised said. Meie õppisime teiste vigadest. Taaskord tänud.
Kuna lõpetada tuli 8 tunnise ajalimiidi sees, siis lõpetasime oma etteaste, seoses väikeste valearvestustega, 2 kilomeetrise lõpuspurdiga ning saime lõpuajaks 7:58:46 :).
Läbisime umbes 50km, punkte korjasime 40st 26, nende eest saime 93 punkti 140st ning see andis meile üldarvestuses 86. koha 356 tiimi seas ning naiste arvestuses 8. koha 63 tiimi seas.
Enesetunne on üsna OK, kui mitte arvestada, et jalg vist mõnda aega ei tatsu, aga see-eest suu matsub küll.
Põhimõtteliselt oli see selline "väikene" katsetus lihtsalt sest, et mina polnud kunagi varem orienteerunud ja Almal oli selline mõne korrane kogemus. Maksimaalne jooksudistants oli mõlemal siiamaani olnud 21km.
Kuna me eelnevalt täpselt ei teadnud, kas me suudame seal ka orienteeruda või oleme sunnitud niisama tiirutama, siis tiimi nimeks sai Orientiirutajad.
Otsustasime, et katsume esialgu kaugemaid punkte võtta, kuna need on kallimad ja joosta me pisut jaksame.
Esimene suur viga oli punkti nr 38 püüdmine, sest lippasime alla jõeorgu, et siis seal hakata silla poole liikuma, kuid selgus, et sealne pinnas oli läbimatu ning ronisime üles tagasi. Üleval läks muidugi mõistus selgemaks? ning otsustasime, et ei võta üldse seda punkti.
Teine totrus oli punktile 31 altpoolt läheneda. Üles tuli ronida mööda mõnusalt mudast "seina". Üleval avastasime, et sealt tuleb ka alla tulla. Tulimegi siis - pooleldi tagumiku peal. Ning sellest hetkest alates kuni lõpuni olin ma pealaest jalatallani suhteliselt mudane.
Kõvasti aega kaotasime mitmes kohas sohu sattudes. Kokku sai mingi 5 km enamasti põlvini ulatuvates mülgastes mütatud. Õnneks oli küll üsna kuiv, aga läbi võttis see küll.
Mingi hetk me ei saanud üldse aru, kus viibime, kuna kimasime teiste järgi ja ei jõudnud kaarti sirvida. Aitähh teile kõigile, kes te meil punkte aitasite leida!:)
Niimoodi teiste järgi olime me sunnitud ka mingi toika abil end üle jõe aitama. See oli hirrmus!
See oli peaaegu sama hirmus, kui põder puude raginal nina eest mööda kimas - nii kiiresti, et ei saanudki aru, millise punkti suunas.
Rannas hüppasime mõne kilomeetri mööda munakive - vaheldus.
Stardi/finsihipaiga lähedusse jõudes oli jube eriti lihtne punkte leida, kuna ca 1000 inimest olid metsaaluseda oma töö teinud - muru oli alati madalam täpselt sealt, kus vaja. Paraku ei saanud jälgede järgi aru, et mingi heinamaa ümber, mida meie risti ületada kavatsesime, oli elektrikarjus. Aga meie viga ei saanud! Teised said. Meie õppisime teiste vigadest. Taaskord tänud.
Kuna lõpetada tuli 8 tunnise ajalimiidi sees, siis lõpetasime oma etteaste, seoses väikeste valearvestustega, 2 kilomeetrise lõpuspurdiga ning saime lõpuajaks 7:58:46 :).
Läbisime umbes 50km, punkte korjasime 40st 26, nende eest saime 93 punkti 140st ning see andis meile üldarvestuses 86. koha 356 tiimi seas ning naiste arvestuses 8. koha 63 tiimi seas.
Enesetunne on üsna OK, kui mitte arvestada, et jalg vist mõnda aega ei tatsu, aga see-eest suu matsub küll.
Subscribe to:
Posts (Atom)