Mina ja kingsepad ehk lugu sellest kuidas ma Moskvas käisin

Algseis:
mina seminaril, vastne avastus: saapatallas auk, kotis 25 eeku raha ja kutse reedeks Moskvasse Cosmopolitani peole.

Seminaril sain targemaks ka:
To crash with a Volvo is extremely safe.
If you're sitting in a Saab.

Aga see teadmine ei anna mulle midagi, kui on vaja ruttu saapad korda saada.
Neljapäeva lõunaajal läksin siis Merimetsa Selveri kingsepa juurde, kes teatas, et mu saapaid ei saa enam parandada:( Minema ma neid ka veel igaksjuhuks ei visanud, kuna 25 eeguga uusi ei saa ja peole on imelik üksi paljajalu minna. Vähemalt teistele inimestele peaks mulje jääma, et mul midagi jalas on, olgugi et ma ise tean et saapal talda pole.
Õhtul tuli mõte! minna Rocca kingsepa juurde õnne proovima, kes leidis mu saabastel sada viga ja ütles, et maksma läheb 210 eeku. Ehk siis valikuvariante oli nüüd 3: minna järgmisel päeval peole näiliste saabastega (ilma tallata), hankida üsna mitu raha (210) ja lasta saapad korda teha või hankida päris palju raha ja osta uued.
Esimene variant ei meeldinud mulle üldse, seega jäid teine ja kolmas. Aga kuna mõnda raha on kergem hankida kui palju raha siis valisin teise variandi. Vahetult reedel enne Cosmopolitani peole minekut pidin saapad kätte saama.
Reede. Tööl.
Pidin reede õhtuks kaks teleplaani valmis saama, aga mida aeg edasi seda selgemaks sai, et aega kipub väheks jääma:) Hakkasin juba end veenma, et pidu ei tule. Kontoris istusin ka lõpuks täiesti üksi, ülejäänud arvasid, et reedel peab tööpäev tund aega varem lõppema kui ülejäänud päevadel:p
Aga siis... vaatasin mina kella ja mõistsin, et nüüd on viimane hetk jalga lasta või ei jõua ma tõesti kusagile. Võtsin kõne projektijuhile ja teatasin, et tänaseks aitab, laupäev on ka päev, olgugi et puhkepäev. (Minu teada ei lubanud Jumal ainult pühapäeval töötada?)
Niih, jooksin ruttu bussi peale, bussiga sõitsin koju, vahetasin riided ära ja siis oli aeg hakata mõtlema kuidas jõuda poole tunniga kingsepa juures käidud Moskvasse.
Kärmelt küsitlesin kõik tuttavad autojuhid üle ning mõne minutine lunimine kandis vilja:)
Kihutasime siis Roccasse.
Dialoog kingsepa juures:
Mina: Tere, tõin eile siia seemisnahksed madalad saapad.
Kingsepp: Need ei ole veel valmis, tunni aja pärast saab kätte.
Mina (erikuradiehmunult): Mul on neid kohe vaja :O
Kingsepp: Nendega läheb ikka aega veel, ma ise peaks ka kaheksast lahkuma, aga ei lahku.
Mina: (erikuradiülbelt): Ma pean kaheksast juba Mosva peol olema.
Kingsepp(erikuradimuigavalt): Äkki ootate tund aega, siis on valmis.
Mina: Ok, head aega.
Mina lahkun.
Kingsepp ja teine kingsepp piiluvad letitagant mul sel hetkel jalas olnud eskimosaapaid.

Kobisin siis auto juurde tagasi, teades, et see auto küll seal tund aega ootama ei hakka. Samas ilma autota oleks ma küll saapad kätte saanud, aga peole järgmisel päeval jõudnud.

Kuna oletasin, et mulle kanti samal päeval palk üle, siis läksin poodi, ostsin mingid eriti odavad juustud (saapad, ühed olid mul ju olemas, paranduses) ja läksin kingsepa juurde.

Kingsepp telefonitoru otsast: Te saapad ei ole veel valmis.
Mina: Ma tulen homme järgi, ostsin uued:P
Kingsepp ikka telefonitoru otsas (erikuradiirvitavalt): Ok, nägemist.

Pidu! Pidu! Pidu!
Eredamad muljed:
* Nänni sai!
* Vetsus käidi paaride kaupa - vähemalt Saagimi Anu tuli küll kabiinist ühe nooremapoolsema meesterahvaga välja endal nägu naerul.
* Igast ennustajad, posijad ja massasöörid olid kohal. Lüscheri värvitest arvas, et ma olen äärmiselt erutatud kas erootilise stimulatsiooni või millegi muu tõttu. Huvitav, kas seda peaks ise ka tundma? Ma tundsin küll end kui tuim kala, võimalik et see tuli vee värvi ja limonaadi maitsega joogi joomisest, mille otsasaamisel tundus maailm kuidagi liiga blurritud ja sõnad ei tulnud ka suust enam harjunud vilumusega.

Moskva ees kohta siin veel ühte endast vähemalt kaks korda vanemat, kaks korda lühemat meest, kes arvas, et mina peaksin tahtma temaga kohtama minna, aga ma ei tahtnud, olgugi et ta oli väljamaa mees.
Siis tahtis keegi vist niisama veel kätt suruda.
Ja kolmandaks tuli, üks mees, kes ühe silmaga vaatas mind aga teisega midagi muud. Teatas, et tema on moelooja ja on mind juba 2 tundi vaadanud ja mõelnud, et miks mu seelik alt äärest ära rebitud on.
Ühesõnaga kiskus segaseks, helistasin Nõmmele ühele tuttavale ja kutsusin teda jooma, aga ta ei viitsinud ja pakkus, et võib mu lihtsalt koju viia. Ja mis saab mul kojumineku vastu olla:)

Öö.
Laupäev.
Kingsepa juurde.

Mina: Tere
Kingsepp, minu saapad näpus: Aga mis siis kui saapad poleks ikka valmis?
Mina: Polegi kiiret, mul on uued saapad...