*

Jõulud olid - jõulud nagu jõulud ikka, kui mitte arvestada seda, et üks inimene suutis mind väga meeldivalt üllatada jõulukingiga. Kui tavaliselt ostetakse sellisel puhul mingit suvalist räbu kokku, siis antud juhul oli näha, et kingitusega oli kõvasti vaeva nähtud:) tähh...

Vana-aastaõhtu.
Sellest ei tulnud ka eriti midagi välja, sest veetsin eelmise öö kusagil Võrtsu ääres ja jõudsin hommikul alles tagasi. Kella kahest oli planeeritud mingi heategevusjooks, kus ma ka ära käisin (72. koht!:P).
Ühesõnaga Uus Aasta tuli, a ma ei tea sellest eriti midagi:)

Aga eile tulin ma Otepäält, mis mulle tegelikult hirmsasti meeldis, hoolimata sellest, et teele sattus kõikvõimalikke takistusi:P
Kõigepealt selgus, et ma oleks Otepääle sõidu asemel saanud hoopis terve päeva spa-s liguneda, aga olin lubanud end juba Nuustakule.
Ühesõnaga panin mõned asjad kotti ja asusin teele teadmata seda, kus ma Tartus öö veedan, rääkimata sellest, mida ma seal üldse teen (Otepääle ju pidin sõitma Tartust alles järgmisel hommikul).
Lahkusin siis töö juurest ja alustasin oma takistusteraja läbimist, millest mul eene aimugi ei olnud:)
Kõigepealt lendasin ma ühte suurde mudauku. Kuna mul oli kiire, siis ainus võimalus oli vapralt nende mudaste riietega Kristiinesse peldikusse astuda ja päästa nii palju kui annab. Pükse ei andnud üldse päästa - mul olid teised ka kaasas (ma ei teagi miks ma tegelikult võtsin:)). Nahkjope viskasin kraani alla ja sumadan jäigi sopane.
Järgmiseks pidin istuma kristiine eest bussile, mis viiks mind bussijaama - 17:30 bussile, aga aega hakkas väheks jääma, nii et võtsin igaksjuhuks takso, mis samuti uimerdas, kuid jõudsin siiski napilt siis Tartu bussi peale. Seal tundis mind kohe ära üks muinasjutuvestjast noormees, kes pakkus mulle Äripäeva, mille ma lahkelt vastu võtsin ning kasutasin seda sõidu vältel ainult telefoninumbrite kirja panemiseks.
Kahe ja poole tunni pärast jõudsin õnnelikult Tartu ning üritasin poodi minna, aga kunagi tegemist oligi TARTUGA, siis poed on õhtul peale kaheksat kinni:S
Mida pimedamaks läks, seda rohkem hakkas mind piinama küsimus, kus ma õhtu ja öö veedan. Aga kõik laabus justkui iseenesest - käisin külapeal, seejärel vihtusin Pattayas natuke tantsu ja rääkisin juttu nii palju kui selle tümsu saatel võimalik oli ning mingi poole kolme ajal astusin juba ööbimiskoha poole (u. 50 m pattayast:) koliks või jäädavalt sinna).
Hommikul jõudsin ilusti Otepää bussi peale, mis minu teada enamasti sõitis mingi 20 km/h, ühesõnaga vahepealne 50 km/h tundus ilmselge kihutamisena. Kohale ma jõudsin sellegipoolest:)
Nägin päris lihast, luust Veerpalut ja Maed ja puha. Sellele, kuhu poole nad suusatama peavad, ma enamus ajast pihta ei saanud, aga eks need probleemid lahenevad kui terve rada läbi jalutada:P Võistluse lõppedes oli juba üsna selge kes kuhu sõitma pidi:)
A üldiselt oli kogu see värk seal jube niiske ja ligane, hea meelega oleks istunud koos saunavennikestega soojavee tünnis.
Pidasin ilusti kuni meeste lilletseremooniani vastu ning läksin linna peale uurima kuidas saada Tallinna või Tartu poole (olin otsustanud, et ma järgmisel päeval enam Otepääle ronida ei jaksa, kuigi järgmiseks ööks oli juba ööbimist pakutud).
Ootasin "bussijaamas" (Otepääl mingit sellist ehitist ma ei tuvastanud, ainult plats) pool tunnikest ja trügisin Tartu bussi peale. Tartust edasi juba Tallinna bussi peale.... ja siin ma nüüd olen:P
Täna hommikul selgus muidugi, et teise päeva sprindi võistlus jäi üldse tormi tõttu ära, ühesõnaga ma olin pääsenud võimalusest hommikul alles Otepääl kuulda, et võite koju tagasi minna.

Eesti oludes selline haruldus nagu torm ei tohtinud ka muidugi minu silmadele nägemata jääda.
Käisin emakese looduse võimu ja ilu jälgimas Tilgu rannas ja Tammneemes ja Tiskres ja Pirita muuli ääres... see viimane jättis eriti võimsa mulje. Tänu üsna tugevavõitu tuulele, taipasin ma päris täpselt, miks mulle on kaks jalga antud - võiks ka kolm olla, siis võiks tuul igast suunast puhuda.
Luban jälle ka kunagi siia mingi piltide lingi lisada:P, aga enne pean ma hakkama saama külma vee ja küünlavalgusega.