*

Käisin eelmine kolmapäev taas iga-kolmapäevasel TERVISEjooksul. Hetkel juba "pakatan aina rohkem tervisest".
Alustades peaaegu algusest (maailma loomise jätan seekord vahele), siis põhimõtteliselt lidusin nagu jänes kuni leidsin end kõigepealt horisontaalis ja siis kägaras ja siis käpukil jne... Lühidalt öeldes - jalg läks alt ära (ja pea läks alla).
Kuna jalg läks järsku kohutavalt paksuks kindlasti mitte ületoitumisest, siis läksin igaksjuhuks kiirabiauto juurde sappa - eespool oli posu tegelasi, kes tahtsid oma keha rasvasisaldust mõõta.
Egas midagi, ootasin oma järjekorra ära ning arstitädi saatis mu pikema jututa traumapunkti.

Traumapunkt oli puha remonditud ja värki... ja uus süsteem on seal nüüd kaa - enam ei pea VÄGA kaua uksetaga ootama, sest kõik käib nüüd aja peale. Isegi kiirabiautos pandud sidet ei võetud maha, tehti röntgeniga kindlaks et luu ei ole katki ja oligi kõik valmis!
Samas, minu ees oli üks tädi samasuguse murega, kuid ta läks sinna ilma sidumata jalaga ja tuli välja ka sidumata jalaga. Ühesõnaga ma jäin sigarahule - sain tasuta 2 rulli sidet ja ei pidanud ise oma rokast jalga isegi näppima!

Nüüdseks on sellest kõigest peaaegu nädal möödas, olen endiselt täiesti ebasümmeetriliste jalgadega - üks on täielik põrsas, isegi varbad on paksud. (Ma loodan endiselt, et see pole ülesöömisest ja kunagi ühel heal päeval saan ma oma ilusa kepsu tagasi.) 300eeguse lunarahaga sain laenutusest kepid ka, nendega hüppangi ja järgmine nädal on treeninglaager! :)