Tahtsin niiväga teada, mis karu (loe: kott-tooli) kõhus on. Ja mitte ainult - mida sügavamale "kõhtu" ma käe panin, seda naljakam tundus see puru käe vastas.
Hiljem selgus, et mida rohkem ma olin kott-tooli sisu seganud, seda rohkem ma elektrit tekitasin ning käsi väljus kotist koos poolte helvestega. Nende kotti tagasi saamine oli uskumatu rektalgia. Saanud lõpuks need vähemalt põrandalt kokku korjatud, otsustas üks ka Jumala loodu nende peale kergendatult hingata... ja kõik algas otsast peale ilma selle mõnusa kotis sobramise faasita.
skip to main |
skip to sidebar
No comments:
Post a Comment